Pantone värvikaardid
Kõik sai alguse kosmeetikast. Trükikojad, kes tegelevad kosmeetikafirmade tellimuste täitmisega, teavad väga hästi, kui täpsed peavad olema näiteks huulepulkade, puudrite jne värvitoonid. Nii tekkiski vajadus väljendada värve konkreetsemalt. Esialgu võeti baasiks 8 värvi, segati neid erinevates vahekordades ning koostati album, milles igale toonile oli antud number. Neid albumeid jagati siis kosmeetikafirmadele. 1963. aastal trükiti esimene tiraaž Pantone katalooge, milles oli juba kasutatud 16 baasvärvi ning sisaldas üle 1000 värvitooni.
Süsteem kujunes standardiks ning vastavat värvikaarti nimetatakse PANTONE MATCHING SYSTEM® (PMS) Formula Guide (C kaetud ja U katmata paberil). See värvikaart on abiks siis, kui trükitakse segatud (Solid, Spot) värvidega.
Neljavärvitrükiks (CMYK-värvidega) antakse värvitoonid Process Color CMYK Guide värvikaardi (C katud ja U katmata paberil) alusel, milles on värvitoonid esitatud nelja baasvärvi (Cyan, Magenta, Yellow and Key - black) protsendilise koostise alusel.
Kahte värvikaarti seob omavahel kolmas - COLOR BRIDGE® (varem tuntud Solid to Process Guide nime all), milles on toodud Solid- (Spot)värvide lähemad vasted Process-süsteemis.
Vaadates viimast värvikaarti näeme, et Solid-värve ei õnnestu sageli täpselt samasugustena trükkida CMYK-värvidega, kuna suur osa neist on väljaspool CMYK värviruumi. Osa PMS Solid värve asuvad ka väljaspool RGB värviruumi ning pole seetõttu õige tooniga nähtavad ka kalibreeritud monitoril.
Lisaks eelnimetatud värvikaartidele on Pantone toodete nimistus veel teisi värvikaarte (Metallic, Pastels, Neon, Goe). Nende kasutamiseks peaks eelnevalt trükikojaga konsulteerima, sest enamasti on vaja siis osta spetsiaalseid värve, mida igapäevaselt ei kasutata.
Analoogseid Pantone värvisüsteeme kasutatakse nüüd ka muudes valdkondades (rõivatööstus, plastmassid jm), kus on oluline täpne värvitoon.
Pantone värvikaarte saab osta trükivärve ja -materjale müüvatest firmadest, Hansaprint neid ei müü.